Kui Maanteeamet alustas targa teeolude kaardirakenduse loomisega, ei osanud autojuhid veel ette kujutada, kui kasulikuks see sama rakendus kujuneb. TarkTee äpp võimaldab liiklejatel, tee ametil ning hooldajatel märkida teeolude eripärasusi ning piiranguid, teavitades kõiki liiklejaid juba enne nende teeleasumist. 

Teekonna planeerimise programme on eesti keeles vaid üksikud, ning 2012.aastal loodud TarkTee rakendus pakub nii kaardirakendust kui ka infosüsteemi põhjal pakutavat infot kõigest teedel toimuvast. Kuna talv on üks riskantsemaid aegu reisimiseks ning sõiduks, tuleks silmas pidada nii talvele iseloomulikke teeolusid kui ka teisi faktoreid. Näiteks kodutee hoolduse jaoks sobiv 5kg jääsulataja ei ole aga piisav maanteedelt libeda eemaldamiseks.

Järgnevalt vaatame veebikaarti, mis aitab ennustada Eesti teedel toimuvaid sündmusi ning ilmaolusid:

1. Jäised teed - Kuna teeametid hooldavad maanteid tähtsuse järjekorras, muutuvad kõrvalmaanteed alati esimestena libedateks. Kaardirakenduse avades leiab põhimaanteede tähistuste juurest teekatte temperatuuri näidud, mis jaotuvad erinevatesse kategooriatesse vastavalt miinus kraadidele:

• Head teeolud
• Andmed uuendamata (vanemad kui 1h ja vanemad kui 2h)
• Märg teekate
• Libeduseoht
• Suur libeduseoht

Kui põhimaantee on märgistatud libeduse ohu märgiga, on tõenäoline, et maanteega ristuvad kõrvalmaanteed on veelgi libedama ohuga. Kõrgendatud ohu korral tähistatakse maanteed vastavalt ning teavitused on märgistatud kaardirakenduses.

1. Seisunditasemed - Kas maantee mida mööda kulgeb sinu sõidutee on korralikult hooldatud? Piisab kaardil leitavast seisunditasemete filtreerimisest. Teedehoolduse puhul on alati erinevad tasemed, mille alusel tehakse libedatõrjet nii põhimaanteedel ning tugimaanteedel. Tasemete järgi jagunevad maanteed 1 kuni 3+ tasemeni. Kõrge 3+ taseme all kuuluvad põhimaanteed, millel on kõige tihedam liiklus. Lääne-Eestis kuuluvad 3+ taseme alla Haapsalu-Ääsmäe maantee, Edela-Eestis Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, Lõuna-Eestis Jõhvi-Tartu-Valga maantee. 3+ kategooria teed on kõige paremini hooldatud ning libedusetõrjet tehakse regulaarselt. Põhimaanteedel peavad teed olema lumevabad maksimaalselt 12h peale lumesaju lõppu. Tugimaanteed kuuluvad 2 kategooria alla ning on halvemini hooldatud kui põhimaanteed. Teed puhastatakse lumest maksimaalselt 24h peale lumesaju lõppu ning libedusetõrjet tehakse vastavalt vajadusele. Kõrvalmaanteedel ning valla halduse alla kuuluvad teed on kõige raskemini läbipääsetavad ning tihtipeale klaasja jääkatte all. Neid teid tuleb võimalusel vältida.

1. Teekaamerad - Kui kaardirakendus ei võimalda tuvastada teekatte seisundit, saab pilgu heita teede kaamerate piltidele, mida uuendatakse mõnekümne minuti tagant. Tiheasustus teede puhul uuendatakse pilte tihedamini. Kaamerapildist on hästi näha, kas teel on lumi või on teed lumest juba puhastatud. Ohutu liiklemise tagamiseks tuleb teedelt eemaldada võimalikult palju lund, kuid samas vältida tee kahjustamist sahaga lükkamisel. Teekaamerad on paigaldatud ristmikele ning teemärgistustele, kus ligipääs vooluvõrgule.

2. Õnnetusjuhtumid ning liiklusõnnetused - õnnetuste puhul sisestab häirekeskus info koheselt teede kaardile ning info jõuab rakenduse külastajani sekunditega. Kui tegemist on libeda teekatte tõttu toimunud õnnetusele, märgitakse see ka eraldi märguandele, et teavitada läheduses olevaid liiklejaid. Libeduse ennustamiseks saab samuti vaadata kaasliiklejate poolt sisestatud infot, kus läbi Waze äppi saab tähistada kõige ohtlikumaid liikluslõike.

3. Elektroonilised liiklusmärgid - elektrooniliste liiklusmärkide alla kuuluvad elektrooniliselt muudetavad kiiruspiirangu tähised ning ohtu teatavad tablood, mille abil saab muuta piirkiirust teatud piirkondades. Enim abistavam on sillaülesõidukohad siseveekogudelt, kus tänu ilmastikule on piirkiirus ületuskohas reguleeritav elektrooniliselt. Kui silla ületus koht võib olla libeduse tõttu häiritud, vähendatakse piirkiirust näiteks 50 km/h -ni. Näiteks võib tuua Pärnu linnas Papiniidu silla, kus Pärnu jõe ületamisel muutub talvisel libedal ajal piirkiiruseks sillal 50km/h. Libedaohu kadumisel tõstetakse piirkiirust taas 70km/h-ni. 

4. Õnnetusjuhtumid ning liiklusõnnetused - õnnetuste puhul sisestab häirekeskus info koheselt teede kaardile ning info jõuab rakenduse külastajani sekunditega. Kui tegemist on libeda teekatte tõttu toimunud õnnetusele, märgitakse see ka eraldi märguandele, et teavitada läheduses olevaid liiklejaid. Libeduse ennustamiseks saab samuti vaadata kaasliiklejate poolt sisestatud infot, kus läbi Waze äppi saab tähistada kõige ohtlikumaid liikluslõike.

5. Elektroonilised liiklusmärgid - elektrooniliste liiklusmärkide alla kuuluvad elektrooniliselt muudetavad kiiruspiirangu tähised ning ohtu teatavad tablood, mille abil saab muuta piirkiirust teatud piirkondades. Enim abistavam on sillaülesõidukohad siseveekogudelt, kus tänu ilmastikule on piirkiirus ületuskohas reguleeritav elektrooniliselt. Kui silla ületus koht võib olla libeduse tõttu häiritud, vähendatakse piirkiirust näiteks 50 km/h -ni. Näiteks võib tuua Pärnu linnas Papiniidu silla, kus Pärnu jõe ületamisel muutub talvisel libedal ajal piirkiiruseks sillal 50km/h. Libedaohu kadumisel tõstetakse piirkiirust taas 70km/h-ni.