Vastupidav katus nõuab eeltööd ja kaalutletud materjalivalikut

Oliver Prokopovitš, K-rauta üldehituse ja puidu tootejuht

Katuse näol on tegemist maja ühe tähtsaima osaga, maja krooniga. Katusetöödesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt – oluline on korralik eeltöö, samuti kaalutletud otsused materjalide valikul ning soojustusel.

Kuigi Lääne-Euroopas on tavaks, et tellija usaldab materjalivalikul ehitusfirmat, siis Eestis on tavaline, et klient on endale juba eelnevalt valinud välja just talle meeldiva katusekattematerjali. Samas peaks materjali valikul tegema otsuse mitut erinevat aspekti arvestades. Siinkohal võiks oluline olla, kas tegu on renoveerimise või uue katusega, milline on kandekonstruktsiooni seisukord (renoveerimise puhul), kindlasti ka eelistatud materjalid või viimistlus. Tüüpilisemad katusematerjalid on eterniit- ja bituumenkatused (laineplaadid ja sindelkatused), terasprofiilkatused ning kivikatused (savi ja betoonkivid).

Kõige tähtsam on korrektne soojustus.

Katuse ehitus algab soojustamisest. Kõige soojapidavamad ehitusmaterjalid on klaas- ja kivivill. Mõlemad materjalid sobivad kasutamiseks nii null- kui ka viilkatuste puhul, kusjuures viilkatuse korral on oluline soojusmaterjali tihedus, et see soojustusmaterjal kaldpinnal aja jooksul ära ei vajuks ning et õhk, mis ongi ju soojustaja, soojustusmaterjali sees tänu temperatuuride vahele liikuma ei hakkaks. Horisontaalsetele katusepindadele soojustamisel on valikuvariandiks ka puistevill. Soojapidavus on soojustusmaterjalide tähtsaim omadus. Materjali soojusjuhtivust näitab soojusjuhtivustegur λ, mõõtühikuks on W/mK. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda soojapidavam on materjal. Soojustamisel tuleb arvestada seda, et see on investeering, misläbi hoone ülalpidamise kulud on tulevikus madalamad kogu hoone eluea jooksul. Täna on lähtekohana määratud elamule katuse minimaalne soojusläbivus ehk U-arv, mis peab olema vähemalt 0,15 W/(m2•K). Selleks läheb vaja vähemalt 250 mm paksust villakihti. Tulevikus tarvis peab arvestama ka seda, et kõik uued hooned peavad olema liginullenergiahooned aastast 2020. Sel juhul on tulevikus katuse soojusläbivuseks U-arvuks 0,10 W/(m2•K), kus katuse villakihi paksuseks on vähemalt 450 mm. Kindlasti tuleks endale enne soojustusmaterjalide valikut põhjalikult selgeks teha, milline soojustusmaterjalid meie põhjamaises kliimas oma ülesandeid täidab ning ka just konkreetsele objektile sobib.

Selleks, et tagada soojustusisolatsiooni süsteemi korralik toimimine peab koos soojustuskihiga kasutama ka katuse aluskatteid. Soovitatav on kasutada hingavat katuse aluskatet, mis töötab ka tuuletõkkena. Need katted on absoluutselt veekindlad ja kaitsevad soojustusvilla väga hästi sademete eest, samas lasevad suurepäraselt läbi aure. K-rautas müügil olevad aluskatetel on mitmekihilised, veekindlad kaitsekihid, mis kaitsevad katuse konstruktsiooni ja soojustusisolatsiooni tolmu, lume ja vihmahoogude ning katuse alla kondenseeruva niiskuse eest. Samal ajal lasevad kiled ja membraanid vajalikul määral läbi niiskust ja auru, mistõttu ei ole riski, et niiskus kondenseeruks soojustusisolatsiooni ja katuse osade sisse. Samuti kaitsevad aluskatted tuule läbilaske eest, mis omakorda vähendab konvektsioonilist soojuskadu.

Teraskatus on ideaalne põhjamaises kliimas

Teraskatus on ajatu valik tänu oma esteetilisele välimusele ja ökoloogilisusele. Teraskatused sobivad nii uutele kui ka renoveeritavatele hoonetele. Materjali üks eeliseid on vastupidavus – tegemist on katusega, mis peab vastu nii suvekuumas, vihma käes kui ka pakaselises ilmas. Selle katusetüübi kasuks räägib ka lai mudeli- ja värvivalik. Teine eelis kivikatuse ja ka betoonkatuse ees on see, et teraskatus ei kogu sammalt. Eeliseks võib pidada ka materjali kaalu- teraskatus on kuni 10x kergem kivikatusest.

Seda tüüpi katuseid tehakse erineva kujuga: Kõige levinumad on trapetsi-, laine- ja kivikujuga profiilid. Peale nimetatute on suurt populaarsust kogunud  kannavaltsprofiil ehk nö klassikalise valtsprofiili väljanägemisega monteeritav profiil, aga samuti traditsiooniline valtsprofiil. Olenemata profiili valikust on paigaldus lihtne ning tõstab seda tüüpi katused eespoole teistest materjalidest.

Bituumenlaineplaadid, suur stabiilsus väiksema kaalu juures

K-rautas müüdavate Gutta bituumen laineplaatide spetsiaalne konstruktsioon muudab plaadid väga paindlikuks, seetõttu on neid võimalik paigaldada ka ebatasastele aluskonstruktsioonidele. Kumeruse raadiusele üle 8 m saab plaate paigaldada probleemideta. Toote omaduste ning kerge kaalu tõttu sobib bituumenplaate hästi kasutada ka vanade katuste kohendamiseks. Gutta lainelised bituumenplaadid on oma mitmekihilise konstruktsiooni tõttu kerge kaalu juures väga stabiilsed ning see võimaldab ka kergema

alusroovistiku kasutamist. Plaatide maksimaalne taluvusvõime on oluliselt suurem tootele ettenähtud ametlikest nõuetest. Gutta lainelised bituumenplaadid on lihtsasti paigaldatavad, pika kestvusega ning taskukohane lahendus katuse- ja seinakatte materjaliks. Lainelised plaadid, mis on saadaval neljas erinevas loomulikus värvitoonis, on toodetud taaskasutatud materjalist ning on keskkonnasõbralikud ja iseäranis pika kestvusega.

Tänapäevane bituumensindel, laia värvi-ja profiilivalikuga

Bituumensindel katusekate on kõvale ja tasasele alusele paigaldatav bituumenkate. See katusekate sobib nii uusehitustele kui ka vanade ruberoid- ja plaatkatuste taaskatmiseks.

Bituumensindlid sobivad katustele, mille minimaalne kalle on 1:5 (11°) ehk 20 cm langust 1m kohta. Antud katusekattematerjali eelisteks on võrdlemisi lihtne paigaldus, materjali kergus, sobivus nii uusehitistele kui renoveeritavatele katustele, vaiksus tuule ja sademetega ja lai värvi- ja vormivalik. Sobib ideaalselt ka abihoonetele (terrassimajad, lehtlad, kuurid). Tänapäevaste bituumensindelkatuste valikus on palju innovatiivseid tooteid ja uusi lahendusi. Näiteks on müügil uudne toode, kus bituumenmaterjali kattev puistekiht sisaldab titaanoksiidi, mis sarnaselt auto katalüsaatoriga puhastab õhku lämmastikoksiididest. Lisaks kaasajastatud paigaldusviisid ja –võimalused. Nende katuseplaatide aluskonstruktsioon peab olema kindel, tasane ja tugev. Aluskonstruktsiooniks sobib näiteks niiskus- ja aurukindel, naelutamist kannatav punnitud ehitusplaat (OSB3).

Soodne eterniitkatus

Eterniitkatuse kasuks räägib nii selle soodne hind kui ka materjali kergus – oma suhteliselt väikse kaalu tõttu ei vaja katus lisakonstruktsioone toestamiseks. Seetõttu sobib materjal hästi just vanemate majade renoveerimisel, mille konstruktsioon ei kannata rasket kivikatust. Selle materjali üks eelisi teiste ees on vähene müra nii tuule kui ka vihmaga. Samuti on eterniitkatuse koostisest tänaseks kadunud mürgine asbest, mida veel nõukogude ajal kohata võis, mis tähendab, et katus on ohutu ja keskkonnasõbralik. Soodsa hinna, kiire paigalduse ning roostetamisohu puudumise tõttu on eterniitkatus populaarne ka põllumajandushoonete ja lautade ehitamisel. Soodsa hinna ja kiire paigalduse kõrval ei tohiks unustada tänapäeva eterniidi esteetilisust. Lai värvivalik ning katuse täislahendus rohkete lisatarvikute näol, garanteerib nägusa lõpptulemuse.

Kivikatuse paigaldus nõuab kõige rohkem aega

Kivikatus on üks vanemaid katusematerjale ning seda väga lihtsal põhjusel – kivikatus on äärmiselt ilmastikukindel ja paljude meelest ka kõige ilusam katus. Tänapäeval valmistatakse katusekive savist ja betoonist. Savist katusekivi on looduslik ning samas ka väga vastupidav. Betoonkivid on samuti pika elueaga, pidades kindlasti vastu 80-100 aastat.

Kivikatuse puhul on oluline jälgida katusekallet, muidu võib vesi ja tuisulumi kivide vahelt aluskattele pressima hakata. Enamiku katusekivide nõutav kalle jääb vahemikku 11 – 14 kraadi. Kivikatuse paigalduse puhul on oluline jälgida kandekonstruktsioonide tugevust, sest kivikatus on alternatiividest raskem ning võib vajada lisatoestust või  suurendatud ristlõikega roovitust.

Abihoonele vali muude hoonetega kooskõlas olev katus

Kuigi abihoonetele on võimalik ehitada kõikidest materjalidest katuseid, on levinum valik kergematest materjalidest katus. Seda eelkõige, kuna tavapäraselt kasutatakse abihoonetel lihtsamat  tüüpi aluskonstruktsiooni. Samuti võib siin olla oluline soodsam hind. Samas peaks siiski jälgima, et abihoone katus sobiks kokku ülejäänud kinnistul asuvate hoonete katustega.